Töö tasub tegijale


See vanasõna käib väga tabavalt lasteansambi „Neposedõ” kunstilise juhi, Natalja Baranova, kohta. Natalja on väike, graatsiline naisterahvas, ent väga tugeva iseloomuga inimene. Natalja elab Eestis juba kaksteist aastat ning samavana on ka ansambel „Neposedõ.” 1999. aastal kolis Natalja perekond Tallinnasse, kus tema poeg läks esimesse klassi. See kool, praegune Tõnismäe Reaalgümnaasium, oli kuulus reaalainete õpetamise kõrgtaseme poolest, kuid tantsimisega seal ei tegeldud. Natalja Baranova tulekuga, alguses rütmikaõpetajana (Natalja on diplomeeritud pedagoog-ballettmeister) ning hiljem tantsuansambli juhina, hakkasid lapsed järjest enam karaktertantsu vastu huvi tundma. Ansambli nime valik polnud samuti juhuslik – nimelt tol aastal oli esimestes klassides väga palju poisslapsi ning me teame, et nemad on väikesed „püsimatud mootorid.” Sel viisil õnnestus laste aktiivsus ühendada Natalja Baranova loomingulise alge ning elukutsega. See õnnestus vägagi hästi.

Ansambel esitab vene-, stiliseeritud ning piirkonnatantse. See tähendab seda, et Natalja Baranova õpetab lastele spetsiifilisi, vaid teatud Venemaa piirkondadele omaseid, tantsuvõtteid. Väga muljetavaldavad on näiteks kuulsad „küünarnukikesed“ „Vjatka kadrillis” või mitmesugused kükk- ja stepptantsud. Tants „Vene pidupäevane“ on seevastu oma ringtantsuga täiesti venepärane.
Lapsed harjutavad tugipuu ääres, kuna klassikaliste alusteta pole võimalik aru saada karaktertantsu olemusest. Peab teadma, mille poolest erineb vene tants ukraina, valgevene või eesti tantsust. Ka seda õpetab Natalja Baranova oma õpilastele. Ansambli menu annab tunnistust täielikust vastastikusest arusaamisest kollektiivis. Siin lühiülevaade viimase kahe aasta kohta. Juunikuus naasesid „Neposedõ” Peterburi konkursilt „Balti pärl”, kus noorem rühm sai I koha nominatsioonis „Lastetants“. Lapsed esitasid kolm tantsu: „Matrjoškad”, „Koljaada” (stiliseeritud valgevene tants), „Vihma käes” – „lapsehinge tants”, nagu ütleb selle kohta ansambli juht. Vanem rühm sai II astme laureaaditiitli nominatsioonis „Rahvatants” konkursil „Peterburgi tuisk 2008” ning I koha pealtvaatajate žürii käest. Sel aastal said „Neposedõ” Eesti vabariiklikul konkursil „Koolitants 15” laureaaditiitli. Juulis läheb ansambli vanem rühm Klaipedasse, kus toimub Euroopa laulu- ja tantsupidu.
„Neposedõ” osalevad konkursidel ja festivalidel. Ansambel esines soolokontsertidega Venemaal, Lätis, Leedus, Ungaris, Bulgaarias, Valgevenes, Poolas. Natalja Baranova arvates on konkurss kinnine üritus, kus osalejad on kitsa ringi suletud, seevastu festival on „avatud hing”. Arvatavasti selleks, et avada enda hing ning aru saada teise hingest, sündiski festival nimega „Neposedõ kutsuvad sõpru külla”. Festival viiakse läbi Vene Kultuurikeskuses, kuna keskuse direktor, V. Poljakov, on alati uutest projektidest huvitatud ning on valmis oma abi pakkuma. Seda enam, et need projektid on laste loominguga seotud. Tuleb ära märkida, et see on ainus rahvusvaheline laste ja noorsoo koreograafiafestival Eestis, kus on esitatud erinevad koreograafilise kunsti suunad alustades klassikast ja rahvatantsust ning lõpetades tänapäeva koreograafia ning folklooriga. Järgmine, ehk kümnes festival, toimub detsembris. Peamine erinevus eelmistest festivalidest seisneb selles, et selle festivali raames toimuvad loomeprogrammide ja ballettmeistri meisterklassi konkursid. Seminari juhataja ning konkursi žürii esimees on Peterburist pärit Zara Davidovna Ljangolf, Kutuuri ja Kunsti Ülikooli koreograafia õppetooli dotsent.
Festivalile ootavad „Neposedõ” sõpru Eestist, Venemaalt, Lätist, Leedust, Valgevenest ning Ukrainast.
Praegu on Natalja Baranova saanud uue projekti „Tallinna talentide liit” eestvedajaks, mille eesmärgiks on arendada Tallinna kultuurilist mitmekesisust ning soodustada eesti ja vene loomekollektiivide vahelist suhtlemist.
Natalja Baranova on esmaklassiline professionaal, kes pühendas kogu oma elu lastetaidlusele. Natalja ise arvab, et tõeline professionaalsus seisneb selles, kui saavutatakse kindlaid eesmärke. On olemas käsitöölisi ja neid on enamus, ning meistreid, ja neid on vaid üksikud. Kui käsitööst saab meistritöö, siis võib rääkida professionaalsusest. Muid võimalusi pole. Selle ülemineku saavutamiseks peab palju ning visalt töötama. „Töö tasub tegijale. Selline on meie laul, ja elu läheb edasi,” ütleb Natalja Baranova, „Russkaja Estonia” preemia laureaat.